Nisu: Inimkonna iidne teravili – toiteväärtus, tüübid ja kasutamine

Kirjeldus

Nisu on üks maailma vanimaid kultiveeritud ja tähtsamaid teravilju, mis mängib inimtoitumises põhilist rolli. Nisuterad on kõva kestaga, ovaalse kujuga seemned, millest jahvatamisel saadakse jahu – see moodustab leiva, pasta, kookide ja lugematute toiduainete aluse.

Täisteranisu sisaldab kõiki tera osi: kesta, idu ja endospermi, tagades seega rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid kui rafineeritud valge jahu.

Nisu sordid ja omadused

• Pehme nisu (Triticum aestivum) – leiva, kookide, pasta tooraine.
• Durumnisu (Triticum durum) – kasutatakse peamiselt kuivpasta (nt spagetid) tootmiseks.
• Speltanisu – iidne teraviljasort, kõrgema valgu- ja mineraalainete sisaldusega.

Nisu on gluteeni sisaldav teravili, mis võimaldab leivataina elastsust, kuid ei ole soovitatav gluteenitundlikele inimestele.

Nisu toitainete sisaldus ja mõju

100 grammi täisteranisu sisaldab märkimisväärses koguses süsivesikuid (peamiselt tärklist), valku (sh gluteeni), samuti kiudaineid, B-vitamiine ja mineraalaineid (magneesium, tsink, raud).

Nisust valmistatud toiduainete regulaarne ja mõõdukas tarbimine annab energiat, aitab seedimist ja aitab kaasa toitainete saamisele. Täisterakujul võib see vähendada südamehaiguste riski ning pakkuda pikemat täiskõhutunnet tänu kõrgele kiudainesisaldusele.

Kulinaarne kasutus

• Jahu tootmiseks – küpsetamiseks, leivaks, kookideks.
• Nisupuruna – näiteks bulguri, kuskussi või pudru kujul.
• Pastatoodeteks – värske või kuivpasta alusena.
• Idandatult – nisuorase mahl, salatilisand või smuutidesse.
• Manna – magustoitude, mannavahu või klimpide põhi.

Säilitamine: Nisuterasid tuleks hoida kuivas, jahedas, valguse eest kaitstud kohas, õhukindlas anumas, nii säilivad need isegi kuid.

Nisu on seega põhiline, toitev ja mitmekülgselt kasutatav tooraine, mis on meie igapäevase toitumise üks tähtsamaid ehituskive.