Spagetid – Maailmakuulus klassikaline pasta ja selle saladused

Kirjeldus

Spagetid on üks maailma tuntumaid ja armastatumaid Itaalia päritolu kuivpastasid. See on pikk, peenike ja silindrilise kujuga pasta, mida valmistatakse kõvast nisust (durum) ja veest ning seejärel kuivatatakse. Sõna "spagetti" tuleneb itaaliakeelsest sõnast "spago", mis tähendab nööri või lõnga – viidates pasta kujule.

Kuivspagettide eeliseks on pikk säilivusaeg ja äärmiselt mitmekülgne kasutusvõimalus. Enamasti serveeritakse neid soolvees keedetult erinevate kastmetega, kuid need on suurepärased ka praetult, vormiroana või külma pastasalatina.

Spagettide kasutusviisid

• Bolognese spagetid – hakkliha-tomatikastmega.
• Carbonara – muna, juustu ja praetud peekoniga.
• Aglio e olio – küüslaugu ja õliga lihtne pastavariant.
• Spagetivorm – juustu ja hapukoore kihtidega küpsetatult.
• Pastasalat – keedetud spagetid köögiviljade ja oliiviõliga segatult.

Keeduaeg on tavaliselt 8–12 minutit, kuid al dente seisundi saavutamiseks tasub keeta pigem lühemat aega. Õige keetmine tagab elastse, kuid mitte liiga pehme tekstuuri.

Toiteväärtus ja füsioloogilised aspektid

Spagetid on kõrge süsivesikusisaldusega toiduaine, pakkudes seega kiiret ja püsivat energiat. Kõvast nisust valmistatud variant on parema glükeemilise indeksiga ning suurema valgu- ja B-vitamiini sisaldusega kui traditsioonilised valgest jahust pastad.

Tegu on gluteeni sisaldava tootega, seega ei soovitata seda gluteenitalumatuse korral, kuid tänapäeval on saadaval ka gluteenivabad alternatiivid (nt maisi- või riisipõhised spagetid).

Säilitamine ja nipid

Kuivspagette saab jahedas ja kuivas kohas säilitada aastaid. Pärast avamist tasub neid hoida hästi suletavas anumas, et vältida niiskuse imendumist. Keedetud spagette võib külmikus hoida 2–3 päeva.

Spagettide lihtsus ja mitmekülgsed valmistusviisid teevad neist universaalselt armastatud tooraine – olgu tegu pereõhtusöögi või restoranioroaga.